Miks Klaastorm alguse sai?

2021.aasta kevadeks oli minu gümnaasiumi lõpetamisest möödas kolm aastat. Esimesed klassikaaslased said juba bakalaureusediplomeid, samal ajal kui mina endiselt püüdsin kinni haarata oma unistusest saada näitlejaks. Sobivate erialade valik tundus ka lai. Olen selles mõttes õnnega koos – isa on andnud mulle tugeva loogilise mõtlemise ja reaalainete taipamise, ema aga loomingulise tundlikkuse. Sellel kombinatsioonil on pikas plaanis palju eeliseid palju, kuid muutis tol hetkel valiku tegemise keeruliseks.

Ülikoolitee oligi kirju: õppisin jaapani keelt, kultuuriteadust, kõrgemat matemaatikat ja IT-süsteemide arendamist. Ühtset suunda ei olnud, oli katsetamine ja otsing.

Tundsin 2021. aasta kevadeks, et olen oma näitlejaks saamise unistusega jõudnud piirini, millest ainukene loogiline tee edasi on loobumine. Lähedased inimesed veel innustasid viimast korda proovima ja tegema sisseastumiskatsed Viljandi Kultuuriakadeemiasse.

Mulle kingiti isegi üks põnev elukutsenõustamise seanss lootuses, et see aitaks kinnitada või ümber lükata mu veendumust näitlejaks saamisest. Tol hetkel oli minus rohkem kahtlust kui selgust.

Nõustamine toimus Eesti Rahvusraamatukogu majas. Mind võttis vastu rõõmsameelne nõustaja, kes selgitas testi sisu: pidin kiiresti ja intuitiivselt vaatama mitut pilti ning ütlema, millised numbrid ja kujundid mulle seal kõige esimesena silma jäid. Test kestis alla poole minuti, kuid lubas kahe nädala pärast anda aimu, millised valdkonnad mulle kõige paremini sobiksid.

Tulemus oli ootamatu: mulle soovitati disaini, vitraaži ja klaasikunsti. Olin üllatunud, aga samas tundsin, et minus ärkas mingi selgus. Järgmisel päeval esitasin avalduse Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti erialale ja sammusin Tallinna Vanalinnas Katariina käiku Dolores Hoffmanni stuudiosse.

Stuudiosse astudes küsisin otse: "Kas siin saab vitraaži õppida?" Juhtus nii, et parasjagu oli neil käsil Oleviste kiriku vitraažide renoveerimine ja abikäsi oli väga vaja. Mind võeti kohe appi. Nii algas mu esimene praktiline kogemus vitraažikunstis, Joosep Niitvägi juhendamisel – meistri käe all, kellel on üle kümne aasta kogemust. 

Valikuhetk kahe maailma vahel

Suve keskel seisin kahe ülikooli kutse vahel: kas minna õppima näitlemist Viljandisse või valida klaasikunst Tallinnas. Otsustasin näitlemise kasuks, sest see tundus veel lõpetamata teekonnana.

Kaks aastat hiljem sain aru, et näitlemise maailm ei köida mind professionaalsel tasandil nii nagu võiks. Samas tundsin, et pole klaasikunstile veel piisavalt võimalust andnud. See tunne sai mu edasiste otsuste puhul määravaks.

KLAASTORMi sünd

Klaasikunsti pooleli jäänud lugu ei andnud rahu. Seepärast otsustasingi luua oma brändi – KLAASTORM, et avastada oma veel tundmata teekonda. Ühendade oma loomingulise vaistu, visuaalse mõtlemise ja praktilised oskused püsin sellel teel veel täna ja paljudel tulevastel aastatel.